Uuring näitab, et seksuaalharidusega seotud teemasid tuleb koolides käsitleda põhjalikumalt
Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased viisid läbi uuringu, et teada saada, milline on kooliõpilaste arvates Eesti koolides antav seksuaalharidus. Õpilaste hinnangul on koolides käsitletud küll kõiki teemasid, kuid ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega.
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade HIVi ja seksuaalsel teel levivate infektsioonidega seotud teadmistest ja hoiakutest, seksuaalkäitumisest, rasestumisvastaste vahendite ja kondoomi kasutamisest ning neid mõjutavatest teguritest. Tervise Arengu Instituut viis uuringu läbi 2021. aasta lõpus, millesse kaasati 2224 õpilast, vastamise määr oli 80 protsenti. Seksuaalhariduse teemade käsitlemist hinnati Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa seksuaal-hariduse standardite alusel koostatud teemade loendi abil.
Uuringu üks läbiviija, Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Kai Part ütles, et ühiskonnas on aktuaalne paarisuhte- ja seksuaalvägivald. „Selle ennetuseks on võimalik koolitundide kaudu vähendada õpilaste vägivalda lubavaid ja soostereotüüpseid hoiakuid. Samuti on loodud seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ja vägivallaohvritele muud teenused. Seksuaaltervise alal pakuvad nõustamist noorte nõustamiskeskused – noored peaksid koolitundide kaudu kindlasti teadma, et sellistesse kohtadesse saab oma murega pöörduda.“
Tulemused näitasid, et kõiki uuritud teemasid oli vastajate hinnangul koolitundides käsitletud, kuid üldiselt on õpilaste hulgas vähe neid, kes hindasid seksuaalhariduse teemade käsitlemist põhjalikuks. „Põhikooliõpilaste hinnangul käsitleti koolis kõige enam murdeea muutusi, põhjalikult 68% arvates. Rohkem kui poolte õpilaste hinnangul olid käsitlemist leidnud teemad nagu seksuaalsus ja selle tähendus inimese elus (33% hindas käsitlust põhjalikuks), seksuaalne areng (33%), rasedus ja rasestumine (33%), HIVi ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide levik (vastavalt 25% ja 27%), turvaseks ja kondoomi kasutamine (vastavalt 26% ja 29%),“ rääkis Part.
Kai Pardi sõnul olid noored paremini kursis sellega, et kondoom aitab vähendada HIVi nakatumise riski ja kaitseb seksuaalsel teel levitvate infekstioonide eest ning et inimese välimuse põhjal ei ole võimalik tuvastada HIVi nakatumist. „Vähem teati, et seksuaalsel teel levivad infekstsioonid võivad üle kanduda ka anaal- ja oraalseksi kaudu ning et emakasisene vahend ja rasestumisvastased pillid ei kaitse nendesse nakatumise eest.“
Küsimusi eraldi vaadates oli õigete vastuste osakaal ebaühtlane. „Põhikoolinoortest 26 protsendil olid korrektsed teadmised HIVi levikuteedest, 23 protsendil seksuaalselt levivate infektsioonide levikuteedest ning 15 protsendil seksuaalsel teel levivate infekstioonide vältimise meetoditest. Mida mitmekesisem ja põhjalikum oli seksuaalharidus, seda kõrgem oli kondoomiga seotud hoiakute skoor ehk seda positiivsem oli suhtumine kondoomi,“ selgitas Part.
Olulise leiuna võib Kai Pardi sõnul välja tuua ka selle, et partneriga seksist ja rasestumisvastastest vahenditest rääkimise ning kaaslase leidmise teemasid olid noorte hinnangul koolis kõige vähem käsitletud. „Kui lisada siia tulemus, mille kohaselt kõige levinum on koolides passiivne õppevorm, kus õpetaja peab loengut ning vähem kasutatakse arutelu ja praktilisi harjutusi, siis võiks oletada, et noortel napib võimalusi saadud teoreetilisi teadmisi omavahel läbi arutada,” arutles Kai Part. „Arutelude ja väitluste kaudu saab aga tekkida oskus ja harjumus seksuaalsusest ja seksist nii koolitunnis kui ka paarisuhtes rääkida.”
Pardi sõnul oli mõnevõrra üllatav ka tulemus, mille järgi on pornograafiast õpilastega vähe räägitud. „Tänapäeva meediaruumis on seksuaalsuse kujutamine laialt levinud, seal-hulgas on pornograafia lihtsasti kättesaadav. Oluline on õpetuse käigus välja tuua pornograafia ja päriselu seksuaalsuhete erinevused, et hoida ära ebarealistlikke ootusi ja hinnanguid nii partneri kui minapildi suhtes.“
Samuti oli murettekitav papilloomiviiruse ja emakakaelavähi vastase vaktsineerimise vähene käsitlemine koolitundides. „Alates 2018. aastast on koolis vaktsineeritud 12–14aastasi tütarlapsi ja alates 2024. aasta algusest vaktsineeritakse nii tütarlapsi kui noormehi vanuses 12-18 aastat. HPV-vastase vaktsiini kahe doosiga hõlmatus 13aastaste tüdrukute seas oli 2021. aasta lõpus 58 protsenti. Emakakaelavähi juhtude vähenemiseks on igal juhul vaja vaktsineerimisega hõlmatust suurendada, sellele aitab muu hulgas kaasa teema laialdasem ja põhjalikum käsitlemine koolitundides,“ selgitas Part.
Kai Part rõhutas, et oluline on seksuaalhariduse kaudu parandada teadmisi ja kujundada hoiakuid enne esimesse vahekorda jõudmist. „Nii saab tõhusaimalt vähendada riske, mis võivad kaasneda taolise elumuutusega, ja ennetada olukordi, kus õppida tuleb isiklikest vigadest ja ebaõnnestumistest. Teismeea rasedused on küll oluliselt vähenenud alates 1990ndatest, kuid madala taseme säilitamiseks on vaja üha uusi põlvkondi õpetada kasutama tänapäevaseid rasestumisvastaseid meetodeid.“
Artikkel „Seksuaalharidus koolis ja selle seosed õpilaste teadmiste ja hoiakutega: noorte seksuaaltervise uuringu tulemused“ avaldati Eesti Arstis. Artikli autord in Kai Part, Anett Larm ja Liilia Lõhmus.
