Värske teadus: rahalisest heaolust, arvuti murdekeeleõpingutest, D-vitamiinist ja sooleparasiitidest
Sotsiaalteadused
Inimeste hinnangut rahalisele heaolule mõjutab nii vanus kui ka üleilmne tarbimiskultuur
Kuueteistkümnes riigis kogutud andmed näitasid, et on ekslik arvata, nagu oleks jõukamate riikide elanikel suurem rahaline heaolu. Uuringus analüüsiti, kuidas on vanus, sugu, sissetulek ja haridustase seotud rahaasjade korraldamise stressiga olevikus ning eeldatava rahalise kindlustatusega tulevikus. Inimeste hinnangut oma võimele hoida soovitud elatustaset või jõuda selleni tulevikus mõjutavad nii individuaalsed kui ka ühiskondlikust kontekstist tulenevad tegurid.
Ootuspäraselt on rahalises heaolus suur osatähtsus sissetuleku suurusel. Riikide võrdluses ilmneb, et erinevused võivad vanuserühmade lõikes olla suuremad kui riikide vahel. Võrdlus sarnaste inimeste elustiiliga võib hinnanguid rahalisele heaolule mõjutada vähemalt sama palju kui võrdlus samas linnas elavate samaealistega. Seega võib üleilmne tarbimiskultuur selgitada erinevusi rahalise heaolu hinnangutes paremini kui riigipiirid ja majandusnäitajad.
Inimeste rahaasjade korraldamisest tulenevat stressitaset mõjutab aga ligipääs finantsteenustele ja usaldus riigi vastu. Kui usaldus on suur ja teenused kättesaadavad, on vastajate stressitase madalam. Tuleviku rahalise heaolu hinnangut selgitas kõige paremini kultuuriline taust. Individualistlikumad inimesed on tuleviku suhtes pessimistlikumad kui kollektiivsemate kultuuride esindajad. Nii selgus uuringust, et parim hinnang tuleviku rahalise kindlustatuse kohta on Filipiinidel.
Loe lähemalt ajakirjas Journal of International Marketing ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Leonore Riitsalu, käitumusliku poliitikakujundamise teadur, leonore.riitsalu@ut.ee
Humanitaarteadused ja kunstid
Soome keele murdegeneraator aitab arvutil õppida ka eesti murdekeelt
Eesti kirjakeele digitaalne tagala on üsna hea: meil on võrdlemisi rikkalik keelekorpus, millega treenida masinõppemudeleid ning arendada digitaalseid tõlke- ja keeleõppeprogramme. Kui aga rääkida eesti murretest, siis on olukord teine, sest masinõppemudelite treenimiseks sobilikku materjali napib. Selle kitsaskoha ületamiseks võtsid teadlased appi soome keele tarbeks loodud murdegeneraatori, mille abil muudeti eesti keelekorpustes olevaid tekste n-ö sünteetiliselt murdekeelseks. Eksperimendi eesmärk oli luua murdekeelset materjali, mille abil võiks treenida eesti murdekeelt mõistvat masinõppemudelit.
Katse tulemused näitasid, et kuigi programmi sõnade mõistmise määr jäi sel moel mõnevõrra viletsamaks kui tavalise eesti kirjakeele puhul, aitavad soome murdekeele baasil loodud sünteetilised murdelaused arendada ka eesti murdekeelset masinõpet.
Pariisis asuva École Normale Superieure’i ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringut tutvustati rahvusvahelisel konverentsil DeepLo 2022. Uuringut tutvustav artikkel avaldati väljaandes Proceedings of the DeepLo Workshop.
Lisateave: Tuuli Tuisk, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte foneetika teadur, tuuli.tuisk@ut.ee
Meditsiiniteadused
Vajaliku D-vitamiini taseme hoidmiseks organismis tuleb päevast annust suurendada
Tartu Ülikooli teadlased tegid Eesti Kaitseväes uuringu, milles jälgiti ajateenijate organismis D-vitamiini taseme muutust igapäevase soovitusliku vitamiinidoosi annustamisel. Katserühma määrati 27 ja platseeborühma 26 ajateenijat. 2016. aasta oktoobrist 2017. aasta aprillini ehk seitse kuud järjest anti katserühmale kord päevas 1200 ühikut sisaldavaid D3-vitamiini kapsleid ja platseeborühmale õlikapsleid.
Katse lõpujärgus mõõdeti uuesti ajateenijate D-vitamiini taset. Teaduskirjanduses peetakse D-vitamiini puuduseks seda, kui vitamiini tase veres on alla 75 nmol/l. Märtsikuuks oli platseeborühmas 65%-l ja katserühmas 15%-l ajateenijaist D-vitamiini tase kriitiliselt madal ehk alla 25 nmol/l. Kõik muud vereanalüüsid ei näidanud ühelgi ajahetkel olulisi erinevusi. Teadlaste sõnul kinnitab uuring, et D-vitamiini puuduse vältimiseks ja tervise hoidmiseks tuleb igapäevaselt võtta D-vitamiini rohkem kui 1200 ühikut.
Loe lähemalt ajakirjas Journal of the International Society of Sports Nutrition ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Leho Rips, arstiteaduse doktorant, leho.rips@ut.ee
Loodus- ja täppisteadused
Sooleusside laialdane levik metsloomadelt koertele võib kujuneda inimestele arvestatavaks terviseriskiks
Tartu Ülikooli teadlased uurisid sooleparasiitide levimust Lääne-Eestis elavate kiskjate organismis ja nende ülekandumist piirkonnas vabalt liikuvatele kodukoertele. Selleks koguti piirkonnast kiskjate väljaheidete proove ja määrati geneetiliste meetoditega täpne loomaliik, kellele need kuulusid. Andmeid kõrvutati varasema uuringu käigus sama piirkonna koerte kohta kogutud andmetega. Selgus, et pea 90%-l rebastest ja šaakalitest olid sooleparasiidid. Sama liiki parasiite esines valdavalt ka piirkonna kodukoertel. Kõrvutades neid andmeid ka Eesti inimeste seas tehtud parasitoloogiliste uuringutega ilmneb, et haigustekitajate ülekandumine kiskjatelt koduloomadele ja neilt omakorda inimestele võib muuta metsloomade nakatumise parasiitidega ka inimeste tervishoius kriitiliseks probleemiks.
Loe lähemalt ajakirjas Parasitology ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Ants Tull, parasitoloogia nooremteadur, ants.tull@ut.ee
