Vilniuse Ülikooli arstiteaduskond ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond vahetasid kogemusi

3. juulil külastas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda Vilniuse Ülikooli arstiteaduskonna delegatsioon. Nagu Tartu Ülikool nii on ka partnerülikool hiljuti läbinud struktuurireformi, mistõttu huvitas leedulasi, kuidas meditsiiniteaduste valdkond praegu toimib.

Külalisi võõrustanud meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi sõnul on nii Tartu Ülikool kui ka Vilniuse Ülikool väärika ajalooga ning sarnanevad oma tegevuses üksteisega paljuski.

„Äratundmist kogesime ja paralleele saime tõmmata nii struktuuri, vastuvõtu, õppe kui ka teadustöö alal. Mõlemal ülikoolil on tugevad õppekavad ja kõrged nõudmised õppekvaliteedile. Vilniuse Ülikooli jaoks oli üllatav, et meie arstiteaduse üliõpilased saavad võtta ka valik- ja vabaaineid, mis annavad nende haridusele juurde paindlikkust ja personaalsust. Vilniuse üliõpilastel see võimalus praegu puudub,“ kirjeldas Lember.

Samuti on mõlema ülikooli huvi tihendada üliõpilaste õpirännet, mistõttu ootavad nad vastastikku üliõpilasi Erasmus+ programmi kaudu nii vahetusüliõpilaseks kui ka praktikale.

Kohtumisel jäi kõlama, et Vilniuse Ülikooli arstiteaduskond ja haiglad kui praktikabaasid on õppes uuenduslikud ning hindavad seda ka partnerülikoolide juures. „Neil on kasutada nii simulaatorid kui ka paljud virtuaalmaailma võimalused. Seepärast pakkuski neile väga huvi meil arendamisel olev kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskus, mida nad lubasid selle avamise järel külastama tulla,“ sõnas Lember.

Vilniuse Ülikool on tasulist ingliskeelset arstiõpet välismaalastele viimastel aastatel laiendanud. Üheskoos tõdeti, et arstiõpe peab kliinilises osas tuginema tegelikele patsientidele, ent kuna nendega on vaja suhelda esmajoones kohalikus riigikeeles, seab see ingliskeelsele õppele piirangud.

Struktuurireformi teemal uurisid Leedu külalised, kas ja kuidas on Tartu Ülikoolis säilinud või jaotunud instituutide ja valdkondade autonoomia ning milline osa on üksustel ülikooli otsustusprotsessides. Veel räägiti kohtumisel õppe- ja teadustöö ning residentuuri korraldusest, rahvusvahelisest koostööst ning ülikooli ja baashaiglate koostööst. „Tänapäeva tervishoiuasutustelt eeldatav tõhusus ning ülikooli vaatevinklist vajalik õppe- ja teadustöö võimaluste pakkumine nõuab erirahastust ning head koostööd,“ nentis Lember.

Vilniuse Ülikooli huvitas ka Tartu Ülikooli õendusteaduse eriala, millest andis ülevaate õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu.

Vilniuse Ülikooliga kohtusid teiste seas residentuuriprodekaan Urmas Lepner, õppeprodekaan Anti Kalda ja rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing.