Autor:
Annela Kams

Farmaatsia instituudi tudengid toovad Kliinikumi tehnoloogia haavade ravimiseks

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi tudengid said saja tuhande eurose toetuse, mille abil seatakse Kliinikumi apteeki üles elektrospinnimismasin haavakatete valmistamiseks.

Projekti juht, Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia nooremlektor Kairi Lorenz selgitas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu saadud toetuse abil seatakse Klinikumi apteeki uuel aastal üles elektriospinnimismasin. „Projekti käigus viiakse läbi tehnoloogiasiire, mis võimaldab teadustöö rakendusse võtmist. Farmaatsia instituudis disainitud ja arendatutud haavakatteid on seetõttu võimalik juba kevadel edasi uurida esimeses kliinilises ohutusuuringus tervetel vabatahtlikel TÜ Kliinikumis,“ lausus Lorenz.

Apteegis kohapeal elektrospinnimne on vajalik just selleks, et haavakatteid kliinilistes katsetes edasi uurida. Haavakatted on varasemalt arendatud farmaatsia instituudis ning nende ohutus ja toime loomkatsete abil ära testitud. „Varasemalt oleme pidanud teenuse sisse ostma, mil haavakatted valmistatakse kõrgetasemelises standardiseeritud tootmisega tehases ning alles siis saab neid kasutada inimeste peal kliinilistes uuringutes. Tudengitiim saab kasutada oma insener-tehnilisi oskusi uudse masina arendamiseks ja optimeerimiseks, et teha see kvaliteedile vastavaks just Kliinikumis kohapeal haavakatete valmistamiseks. Lisaks annab apteegis haavakatete valmistamine tulevikus võimaluse pakkuda sealsetele patsientidele personaliseeritud ja uudset ravi vastavalt arsti soovile, “ rääkis Lorenz.

Uudsete haavakatete arendamine ja valmistamine on vajalik seetõttu, et praegu puudub efektiivne viis haavainfektsioonide ennetamiseks ja raviks.  „Praegu on üheks haavinfektsioonide ravi arendamise suunaks antimikroobseid peptiide sisaldavate elektrospinnitud kiuliste haavakatete disainimine ja nende valmistamine. Elektrospinnimine on lihtne meetod, et luua kiulised haavakatted, mille pinnaomadused sarnanevad kudede rakuvälise maatriksiga ning on rakkudel sarnaselt ehituslikuks pinnaks ja pakuvad tuge haava kiiremaks paranemiseks. Lisaks on võimalik kiudude sisse, peale ja isegi vahele viia erinevaid raviaineid,“ selgitas Lorenz.

Lisaks on projekti kaasatud MTÜ Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ja koostööpartnerina TÜ-ettevõte EsaDres OÜ. Partnerina kaasrahastavad ja osalevad projektis TÜ Farmaatsia instituut, TÜ Kliinikum ja kliinikumi haiglaapteek ja ühendlabor.

Projekti rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS ja Kredexi ühendasutusega toetasid kümne tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekte kogumahus 960 000 euroga.

Marite Punapart kaitseb doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“

30. septembril kaitseb Marite Punapart oma doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“.

Katrin Tomson-Johanson kaitseb doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“

23. august 2024 kell 12.00 kaitseb Katrin Tomson-Johanson doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“ (eesti keeles „Impulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinisüsteemi funktsionaalsed geenivariandid“).
Tartu Ülikooli teadlaste uuring paljastas haruldase haiguse diagnoosimise ja ravi väljakutsed

Tartu Ülikooli teadlaste uuring paljastas haruldase haiguse diagnoosimise ja ravi väljakutsed