Meditsiiniteaduste valdkond kohtus terviseminister Riina Sikkutiga

Möödunud reedel külastas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekanaati terviseminister Riina Sikkut, kellega räägiti lähemalt teadus- ja arendustegevusest, residentuurikohtadest ja õppejõudude palkadest.

Image

Dekaan Margus Lember tegi ettepaneku taastada Sotsiaalministeeriumi loodud teadusarendusinnovatsiooni nõukogu töö. Nõukogu nõustab sotsiaalministeeriumi ja ministit tervisevaldkonna teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste planeerimisel. Selles nõukogus saab seada prioriteete ning planeerida ressursivajadust tervishoiusektori teadus-arendustöödeks. Margus Lember sõnas, et kuni koroonapandeemia saabumiseni jõudis nõukogu mitmeid kordi kohtuda. „Nõukogu oli laiapõhjaline: seal olid nii haiglate esindajad, teised kõrgkoolid kui ka Tervise Arengu Instituut. Nõukogu kehand on olemas ning miski ei tohiks takistada selle töö taastamist,“ ütles Lember.

Ministriga räägiti ka residentuuriõppest. Dekaani sõnutsi pole probleemiks enam  vähene residentuurikohtade arv, sest sotsiaalministeerium on tellimust suurendanud ja kohti on märksa rohkem kui arstiteaduse põhiõppe lõpetajaid. „Üheks probleemiks on see, et riik ei oska täpselt öelda, milliseid arste ja kui palju ikkagi vajatakse ning vastavat uuringut pole tehtud ega tellitud. Nüüd teeme ise rahvatervise ja peremeditsiini instituudi poolt arstide vajaduse prognoosi. Residentuuri rahastamises jääb ülikooli korraldus- ja õpetuskulude kasvutempo alla tervishoiutöötajate palkade, sh residentide palkade kasvule. See ei ole jätkusuutlik,“ selgitas Margus Lember. Tunnustust väärib ministeeriumi positiivne lahendus residentuuriprogrammide pikendamisele, eelmiseks aastaks said kõik taotlused pikendamise osas rahuldatud.

Eraldi arutleti kolmadatest riikidest tulevate arstide hindamise üle. Margus Lember selgitas, et meditsiiniteaduste valdkonnas töötab nende arstide hindamise komisjon Tiia Reimandi juhtimisel. Terviseamet ei lisa arste ilma hindamiskomisjoni otsuseta tervishoiutöötajate registrisse. Raskused tekivad taotlejatel praktikakohtade leidmisega. Ülikool kordas varasemat ettepanekut saada kokku kõigi osapooltega Terviseameti eestvedamisel ja muuta süsteem tõhusamaks.

Jätkuvaks mureks on õppejõudude järelkasv meditsiiniteaduste valdkonnas. Kõrghariduse ja teaduse alal töötajatate palgad on tervishoiusektorist ebaproportsionaalselt palju maha jäänud. „Tarvis on tagada õpetamise järjepidevus. Näiteks prekliinilisse õppesse on väga raske leida arste õpetama, sest meil pole pakkuda piisavalt motiveerivat palka. Kliinilises osas õppejõududena töötajad samuti kaotavad palgas kui loobuvad osast arstikoormusest õppejõu ameti kasuks. Leiame küll osakoormusega õppejõude, kuid erialade juhtivat õppejõudu sealt peale ei kasva. Akadeemiliste töötajate hoidmiseks ja leidmiseks on vaja erimeetmeid ka sotsiaalministeeriumi poolt. Näiteks justiitsministeeriumil on oma sektoris seda kuuldavasti tehtud, “ selgitas Lember. Lepiti kokku, et uue dekaani juhtimisel selle teemaga jätkatakse.

Samuti räägiti maakonnahaiglates praktika sooritamisest, kolmandate riikide arstide keeleoskusest, uutest sisseastumiskatsetest arstide, hambaarstide ja proviisori erialal ning tegevustest, kus meditsiiniteaduste valdkond pakub kompetentsi ravijuhendite, kvaliteediindikaatorite ja patsiendiohutuse arendamiseks kogu riigis

Kohtumisest võtsid osa dekaan Margus Lember, residentuuriprodekaan Urmas Lepner, teadusprodekaan Külli Kingo ja dekanaadi juhataja Rene Kärner.