Autor:
stefamerpik, Freepik.com

Tartu teadlased uurivad pimeduse tekkepõhjusi

Nägemispuue ja pimedus on maailmas suur probleem, millega kaasnevad kulud nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Laste ja tööealiste nägemispuuet ning pimedust põhjustavad enamasti pärilikud silmahaigused. Tartu arstid ja teadlased otsivad nende aluspõhjusi, et anda patsientidele täppisdiagnoos ning avardada nende ravivõimalusi.

Inimesed kardavad pimedaks jäämist rohkem kui jäseme, kuulmise või mälu kaotust, ja õigusega. Erinevalt kasvajatest või infarktist ei oska arstid seda tänapäevalgi ravida ega ka silmi asendada. Ühtlasi kaasnevad nägemispuude ja pimedusega väljaminekud, millele me tavaliselt ei mõtle. Elukvaliteedi kaotus, suurenenud abivajadus, tervishoiuteenused ja vähenenud tööhõivest tingitud väiksem panus riigi majandusele on reaalsed kulukohad, mis muudavad haiguse kalliks nii inimesele endale kui ka ühiskonnale tervikuna, kirjutab Tartu Ülikooli oftalmoloogia nooremteadur Laura Mauring Novaatoris.


Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi Teadus 3 minutiga raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Laura Mauring on silmaarst ja tulevane meditsiinigeneetik. Kombineerides teadmisi ja kogemusi mõlemalt erialalt, heidab ta valgust pimeduse geneetilistesse tekkepõhjustesse. Lisaks kliinilisele tööle patsientidega töötab ta oftalmoloogia nooremteadurina Tartu Ülikooli kliinilise geneetika keskuses. Tema missioon on oftalmogeneetika arendamine Eestis ja tema südameasjaks nägemispuudega inimeste käsitluse parandamine nii meditsiinilisel kui ka sotsiaalsel tasandil.


28. septembril toimus Tartu Ülikooli „Teadus 3 minutiga“ eelkonkurss, kus Laura Mauring saavutas kolmanda koha loenguga „Geneetilised silmahaigused: vaenlane pimeduses“.

Marite Punapart kaitseb doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“

30. septembril kaitseb Marite Punapart oma doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“.

Katrin Tomson-Johanson kaitseb doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“

23. august 2024 kell 12.00 kaitseb Katrin Tomson-Johanson doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“ (eesti keeles „Impulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinisüsteemi funktsionaalsed geenivariandid“).
Tartu Ülikooli teadlaste uuring paljastas haruldase haiguse diagnoosimise ja ravi väljakutsed

Tartu Ülikooli teadlaste uuring paljastas haruldase haiguse diagnoosimise ja ravi väljakutsed