Tartu Ülikooli ja Medicumi koostöös hakatakse uurima digitaalseid raviteekondi

Image

Oktoobris sõlmisid Tartu Ülikool ja Medicumi perearstikeskus koostöölepingu teadmussiirdedoktorantuuri õppekoha loomiseks. Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Gerhard Grents keskendub oma väitekirjas raviteekondi toetavatele digilahendustele.

Medicumi perearst Gerhard Grents sõnas, et nii tema kui ka Medicumi soov on muuta patsientide ravi ja liikumine meditsiinisüsteemis efektiivsemaks, hoides seejuures kokku spetsialistide aega ja tervishoius kuluvat raha. Raviteekond on ravijuhtimise meetod, mille abil korraldatakse ühte kindlat patsiendigruppi puudutavat ravi kindlal ajavahemikul. See hõlmab kõiki vajalikke teenuseid ja protsesse patsiendi esimesest kontaktist tervishoiuteenuse osutajaga kuni taastumiseni või haiguse lõpuni. Digitaalseks nimetatatakse sellist raviteekonda, mida toetavad digilahendused.

Täpsemalt uurib ta doktoritöös digitaalseid raviteekondi müokardiinfarkti järgse taastusravi näitel. „Müokardiinfarkti järgne taastusravi on Eestis suuresti alakasutatud, kuigi ravimeetodina väga tõhus. Eestis on probleem madal taastusravile suunamise ja kõrge taastusravilt väljalangevuse määr. Seega on tähtis uurida, kas ja kuidas saaksid digilahendused aidata neid parameetreid parandada,“ selgitas ta.

Grents selgitas, et ta on tervishoius töötades näinud palju kohti, kus digitaalsed tööriistad võiksid abiks olla ja arstide aega kokku hoida, kuid kahjuks ei ole need disainitud selliselt, et nad oma täit potentsiaali rakendada suudaksid. „Olemasolevaid tarkvaralahendusi kasutatakse vaid osaliselt või ei kasutata neid üldse. Põhjusteks on näiteks digitööriistade kasutajavaenulik disain ja kasutajate puudulik digipädevus. Seetõttu kulutatakse sageli hulk raha ja arendatakse tarkvara, mis kasutust ei leia.“

Grents nentis, et ka uute äppide ja tarkvaralahenduste arendamisel on omad vead. „Näiteks juhtub sageli, et tarkvaralahendused ei suhtle omavahel ja kasutajatel on tarvis sama infot mitu korda sisestada. Lisaks nõuab iga uus digitööriist väljaõpet. Kokkuvõttes võib uute tarkvarade kasutuselevõtt hoopis töötajatele tööd juurde tekitada ja süsteemi veelgi vähem efektiivseks muuta. Seega ongi tähtis uurida, millistes raviteekonna osades arvuti meid aidata saaks.“

Eestis on viimastel aastatel algatatud mitmeid raviteekondi ja alustatud on ka raviteekondade kiirendiprogrammiga. Grentsi sõnul on tänu sellele oodata hulganisti uusi raviteekondi. „Oma olemuselt aitavad need teekonnad ravi standardiseerida ja tänu sellele kvaliteeti ühtlustada. Raviteekondade üks eesmärk on aega ja raha kokku hoida, kuid paradoksaalselt näitab maailma ja Eesti kogemus, et raviteekondade kasutamisega lisandub omajagu paberitööd. Seepärast tuleks leida lahendusi, et raviteekondi tõhustada ning need tervishoiuspetsialistidele ja patsientidele mugavamaks muuta. Siin võivadki abiks olla just digilahendused.“

Grents lisas, et doktorantuur Tartu Ülikoolis võimaldab tal täiustada oma õpetamisoskusi ja arendada koostöös kolleegidega meditsiiniharidust Tartu Ülikoolis. „Viimasega olen suuremal või vähemal määral tegelenud pea terve oma ülikooli- ja residentuuriaja ning plaanin sellega ka doktorantuuri vältel jätkata.“

Doktoritöö „Leveraging Digital Technology for Enhanced Care Pathways“ juhendajad on Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, terviseinformaatika kaasprofessor Raivo Kolde ja Medicumi nõukogu esimees Kalev Karu.

Teadmussiirdedoktorantuur on  ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vaheline koostöövorm, mis võimaldab suurendada teadustöö rakendatavust ja vastavust ühiskonna vajadusele ning doktorikraadiga töötajate osakaalu ettevõtetes ja asutustes Loe lähemalt ülikooli kodulehelt.