Ülikool jagas õpetamise arendamise grante

Õpetamise arendamiseks saavad meditsiiniteaduste valdkonnast tänavu toetust Anti Kalda, Joel Lumpre, Gerhard Grentsi ja Alan Altraja ning Heti Pisarevi ja Inga Villa projektid.

Õpetamise arendamise grant on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ja kogemuste tutvustamiseks.

Õppeprodekaan, arstiteaduse eestikeelse õppekava programmijuht Anti Kalda ütles, et nende projekti eesmärgiks on arendada arstiteaduse õppekava hindamist. Täpsemalt on plaanis võtta kasutusele hindamise eesmärkide, mahu ja korralduse alusel kolm astet.

Esimene aste tähendab ainetes kujundavat hindamist: õppimine on toetatud pidevate ülesannetega, millele saadakse ka jooksvalt tagasisidet. Teine aste on kirjalikud, suulised või kombineeritud eksamid. See tähendab, et sarnastes ja samal semestril paiknevates õppeainetes võiks teha eksameid koos ühe eksamina. Kolmas aste on üldarsti kvalifikatsioonile vastav lõpueksam, mis ei oleks lihtsalt erinevates kliinilistes ainetes õpitud teadmiste taasesitamine, vaid võimaldab praktiliselt demonstreerida õppekava väljundite omandamist ja üldarsti kvalifikatsioonile vastamist.

Tervise edendamise lektor Inga Villa lausus, et nende õpetamise arendamise rühmagrandi muudatuste eesmärk on toetada üliõpilaste õpiväljundite saavutamist ning teha õppimine nendele sujuvamaks ja mugavamaks. „Soovime ka leida viisi, kuidas üliõpilasi paremini kaasata õppeprotsessi ning toetada iseseisvat õppimist ja läbi vastastikuse tagasiside andmise õppimist ja õpetamist efektiivsemaks muuta,“ lausus ta.

„Meie sooviks on kaks ainet, „Epidemioloogia ja biostatistika“ ning „Tervise edendamine“ hambaarstiteaduse esimesel kursusel mõtteliselt paremini siduda. Nii et tudengile tekiks arusaamine, et ühte ainet õppides saab teisest paremini aru,“ selgitas Inga Villa. „Toetume muutusi ellu viies kolmele õpetamise hea tava põhimõttele: teaduslik mõtteviis, koostöö ning õpitava seostamine reaalse eluga.“

Õpetamise arendamise granti taotles 11 meeskonda või õppejõudu, neist kaks humanitaarteaduste ja kunstide, kolm sotsiaalteaduste, kolm loodus- ja täppisteaduste ning kolm meditsiiniteaduste valdkonnast. Kõik taotlejad esitasid oma õpetamisalase arengu analüüsi ja tegevusuuringu projekti. Arendusprojektide kaudu soovivad õppejõud pöörata tähelepanu suuremale koostööle erinevate ainete vahel, hindamise sisukusele ning üliõpilaste sügava õppimise toetamisele.

Otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel ning oma õpetamise arendamisel, samuti uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Kõik grandisaajad kohtuvad 27. ja 28. juunil suvekoolis. Õpetamise arendamisest ja uurimisest saab rohkem kuulda konverentsil „Õppejõult õppejõule“ järgmise aasta 19. jaanuaril.