Autor:
Pixabay

Viljakus esitab ühiskonnale ja paaridele palju väljakutseid. Seminaril arutleti lähemalt reproduktiivmeditsiini teemade üle

19. –21. oktoobril toimus Tartus kuues Karl Ernst von Baeri nimeline seminar, kus arutleti reproduktiivmeditsiini ja –tervise üle.

Image
Professor Scott F. Gilbert ja professor Andres Salumets 19.-21. oktoobril toimunud Karl Ernst von Baeri seminaril.

Üks korraldajatest, Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets ütles, et konverentsi peateemaks oli naise reproduktsioon. Täpsemalt tuli juttu füsioloogilistest ja meditsiinilistest protsessidest, mis raseduse arengus kulgevad munarakkude küpsemisest kuni munaraku viljastumise ning raseduseni ja loote jälgimisega kuni lapse sünnini.

Salumetsa sõnutsi tunnistavad nii perekonnad kui ühiskond harva, et lapse sünd võib olla keeruline ja meditsiinilist abi vajav raske teekond. „Viljatus last soovivate paaride seas on kasvav probleem ja esineb 15 protsendil paaridest. Suurim rühm patsiente, keda saaksime rohkem aidata, on keskealised paarid, kelle viljakus on langenud, kuid kes soovivad perre lapsi. Geneetilised haigused ohustavad viit protsenti lapsi ja seetõttu on vajalik rasedusaegne geneetiliste haiguste skriining ja diagnostika,“ selgitas Salumets.

Rasedusega kaasnevad tõsised haigused esinevad kuni 10 protsendil rasedatel, mis ohustavad lapse ja ema tervist. „Psühholoogiliselt kõige traagilisem on aga raseduse katkemine, mis esineb iga kuuenda raseduse korral. Kõik need teemad on omakorda ümbritsetud keeruliste eetiliste vastuolude ja vastusteta küsimustega, kui paaride huvid võivad olla vastuolus ühiskonna ootustega, näiteks munarakkude doonorluse ja embrüote laialdase geneetilise testimise korral enne embrüo siirdamist emakasse,“ rääkis Salumets.

Seminari peaesinejaks oli ülemaailmselt tunnustatud arengubioloog ja samateemaliste õpikute autor, Tartu Ülikooli loodusteaduse audoktor professor Scott F Gilbert Swarthmore’i Kolledžist Ameerikas. „Scotti loeng keskendus müütidele reproduktiivmeditsiinis, mis heroiseerivad mehe rolli raseduse eostamisel ning kirjeldavad seda kui aktiivsete spermide ja neitsilikult vaga munaraku ühinemist. See mõjutab isegi teadusuuringute tulemuste interpreteerimist. Lisaks on raske omistada kõiki lapse tunnuseid vanematelt pärandatud DNA omadustele, kuna loote ja lapse arengut mõjutavad ka mitte-geneetilised bioloogilised mõjurid, mis seni on jäänud veel selgusetuteks,“ sõnas Salumets.

Samuti räägiti seminaril lähemalt innovatsioonist. Professor Joris Vermeesch Leuveni katoliku ülikoolist tutvustas Belgias läbi viidud tehnoloogilise innovatsiooni tulemusi, mis aitavad ema rasedusaegse vereproovi DNA-st hinnata loote geneetilisi haiguseid ja raseduskomplikatsioonide riske. „Professor Vermeesch on kogu maailmas rasedate skriiningute tehnoloogiate pioneer ning tänu tema aktiivsele osalusele saavad uutest tehnoloogiatest kasu kõik Belgia rasedad,“ lisas Salumets.

Tartu Ülikooli  molekulaarmeditsiini kaasprofessor Kaarel Krjutškov tutvustas Eesti panust reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arengusse, kui rääkis lähemalt Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses välja töötatud sünnieelse skriiningu testist kui ühest heast näitest kodumaise innovatsiooni võimalikust kasutamisest tervishoius. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm rääkis eetilistest väljakutsetest sünnieelses diagnostikas.

Lisaks sellele tutvustas professor Masoud Zamani Esteki Maastrichti ülikoolist tehnoloogiaid, mis võimaldavad embrüo genoomi analüüsida enne kehavälise viljastamise ehk IVF-embrüo siirdamist emakasse. Professor Kenny Rodriguez Wallberg Karolinska Instituudist tutvustas lastetuse ravi ja kehavälise viljastamise võimalikke ohtusid sündivatele lastele. Kaasprofessor Signe Altmäe Granada Ülikoolist ja meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar Tartu Ülikoolist andsid ülevaate naise reproduktiivse tervise mikrobioota uuringutest, rääkides lähemalt, kuidas naise emakas ei ole steriilne paik loote arenguks ning raseduse edukus sõltub palju naise emaka mikroobikooslusest. 

Seminaril oli rohkem kui 200 osalejat nii Euroopast kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Kagu-Aasiast. 30 ettekandest kolmandik oli esitatud doktorantide poolt. Lõpule on jõudmas Tartu Ülikooli poolt koordineeritav ühisdoktorantuuri projekt „Mater“ ning lõppenud konverents andis hea võimaluse tudengitel esitada oma teadustulemusi.

Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ja MTÜ Baltic Fertility Society. Kogu seminari programmiga saab tutvuda siin.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Visfatiini mõõtmine verest võib aidata 2. tüüpi diabeedi patsientidel ennetada arterite lupjumist

Doktoritöö: visfatiini mõõtmine verest võib aidata 2. tüüpi diabeedi patsientidel ennetada arterite lupjumist

Farmakognoosia mikrokraadiprogramm

Farmakognoosia mikrokraadiprogramm ootab kursusele ravimtaimehuvilisi

ITD juhendnöörid header

Valminud on teadusaladeülese ja -vahelise koostöö juhend teadlastele