Juuli alguses Milanos toimunud Inimese Reproduktsiooni ja Embrüoloogia Ühingu aastakonverentsil pälvis Tartu Ülikooli teadlase Marina Loidi ettekanne emaka limaskesta muudatuste ja viljatusravi seostest rahvusvahelise teaduspreemia.
Täpsemalt käsitleb kliinilise meditsiini instituudi doktorandi Marina Loidi uuring naise kõrge vanusega seotud emaka limaskesta ehk endomeetriumi molekulaarseid muutusi ja nende võimaliku mõju viljatusravi edukusele.
Marina Loid sõnas, et enamikes Euroopa riikides viiakse kunstviljastust läbi kuni 50. eluaastani ja üle 45-aastaste patsientide arv on pidevas kasvutrendis. „Esitatud töös võrreldi üle 45-aastaste viljatusravi patsientide emaka limaskestast võetud koeproove alla 30-aastaste omadega geeniekspressiooni tasemel ning leiti olulisi muutusi mitmete rakutsükli arengu, ainevahetuse ja rakumorfoloogiaga seotud geenide avaldumises,“ selgitas Loid.
Loidi sõnutsi on mitmed geenid ovariaalhormoonide poolt otseselt reguleeritud, mis võib viidata erinevustele hormoonravi mõjus vanemate ja noorte patsientide emaka limaskestas. „Valgu tasemel näidati vananemise markeri p16 valgu kõrgemat esinemist vanemate naiste rakkudes ja arutleti selle erinevate rollide üle.“
„Leitud molekulaarsed muutused avaldavad mõju emaka limaskesta rakkude õigele jagunemisele, diferentseerumisele, rakupopulatsioonide liikumisele koes, avaldades negatiivset mõju emakakoe valmidusele embrüot vastu võtta, mis on kriitiline faktor doonormunarakkude kasutamisel viljatusravis,“ selgitas Loid.
Ettekanne kandis pealkirja „Does endometrium age? The endometrial transcriptome of advanced reproductive age patients reveals the signs of cellular ageing, altered immune response and compromised receptivity“. Auhind saadi parima baasteadusliku posterettekande eest.
Marina Loid lisas, et ettekandele järgnes elav diskussioon, kus ettekannet kuulanud teadlased ja viljatusravi spetsialistid said arutada esitatud tulemusi. Töö valmis Tartu Ülikooli naistekliiniku professor Andres Salumetsa juhitud teadlste grupiga koostöös Hollandi Maastrichti Ülikooli ja Hispaania Granada Ülikooli teadlastega. Marina Loid on teadustöö esimene autor.
Ettekandeid hindas ESHRE (European Society of Human Reproduction and Embryology) rahvusvaheline komisjon. Kokku valiti enam kui tuhande ettekande seast 20 nominenti neljale teaduspreemiale. Auhinnad jagati baasteaduse ja kliinilise teaduse suulise ja posterettekande eest. Marina Loidi osalemist ESHRE aastakonverentsil toetas Dora+ stipendium.
ESHRE aastakonverents toimus 38. korda ning selle aja jooksul on konverentsi osalejate arv pidevalt kasvanud. Kahel eelneval aastal on koroonapandeemiast tulenevate piirangute tõttu toimunud konverents ainult virtuaalselt. Tänavu väisas konverentsi ligi 12 000 osalejat, mis teeb sellest suurima reproduktiivsele tervisele orienteeritud konverents maailmas.