Professor Irja Lutsar: COVID-19 vaktsiinid – kelle, kuidas ja millal?

Eesti peaks koroonaviiruse vastases vaktsineerimises jätkuvalt keskenduma ennekõike täiskasvanutele ning riskigruppidele, kirjutas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar ERR arvamusportaalis. Lapsed ei põe reeglina rasket COVID-19 haigust ja seega on nende individuaalne kasu vaktsiinidest suhteliselt väike.

Eesti peaks koroonaviiruse vastases vaktsineerimises jätkuvalt keskenduma ennekõike täiskasvanutele ning riskigruppidele, ütleb Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Lapsed ei põe reeglina rasket COVID-19 haigust ja seega on nende individuaalne kasu vaktsiinidest suhteliselt väike.

SARS-CoV-2 vastased vaktsiinid loodi ennekõike eesmärgiga vältida rasket haigust ja tõsiseid COVID-19 kõrvalnähte. Esimesed vaktsiinid osutusid aga tõhusamaks kui keegi loota julges – efektiivsus oli >90 protsenti ja nad olid hästi talutavad. Hilisemad uuringud on näidanud, et vaktsiinid, lisaks sellele, et nad väldivad rasket haigust, on võimelised vähendama ka kergemat haigust ja asümptoomset kandlust. Tänu sellele, et vaktsineeritul on viiruse koormus on madalam, väheneb ka viiruse edasi kandumise risk.

Vaktsiinid on osutunud tõhusaks ka kõigi uute viiruse variantide korral – vaktsineeritud satuvad haiglasse 90 protsendi ja neil tekivad COVID-19 sümptoomid 85 protsendi võrra vähem kui mittevaktsineeritutel.

Vaktsiinide tulemlikkust raske haiguse vältimisel näitab hästi Ühendkuningriigi praegune olukord – vaatamata sellele, et nakatunute arv on tõusnud (peamiselt nooremates vanusegruppides) 2020. aasta novembri tasemele, on hospitaliseerimise näitajad umbes kümme korda madalamad kui novembris 2020, olles enam-vähem samades piirides nagu Eestis. Samuti on suremus COVID-19 tagajärjel väga madal. Samas on ka Inglise ühiskond suhteliselt avatud.

Igal ravimil, millel on mõju, on ka kõrvalmõju. Tõsised koroonaviirusvaktsiinide kõrvalnähud on üliharvad ja esinevad sagedusega kaks kuni kümme juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta. Õigeaegse diagnoosi korral on kõrvalnähud enamasti ravitavad. Lisaks anafülaktilisele reaktsioonile võib adenoviirusvektori vaktsiinide korral esineda trombide ja trombotsütopeeniaga kulgev sündroom TTS ning mRNA vaktsiinidega võib kaasneda müo- ja perikardiit. Mõlemad sündroomid on sagedasemad noortel, esimene naistel ja teine meestel, kuid samas on üliharvad vanemas eas. Müo- ja perikardiiti on kirjeldatud ennekõike poistel sagedusega kuus kuni seitse 100 000 vaktsineeritu kohta ja peamiselt teise doosi järgselt.